Kontaktid: +3725040260, produtsent(at)juhtimisaju.ee
Vaata Regio saadet
JuhtimisAju telemangu rahastab Ettevotluse Arendamise Sihtasutus
JuhtimisAju telemangu rahastatakse EL toukefondidest

Mis saates juhtus: Eesti Raudtee saate kokkuvõte

JuhtimisAju telemängu Eesti Raudtees võitis Elisa tiim koosseisus Martin Bahovski, Jaanus Treilmann ja Andrus Kaarelson.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase laskis võistkondadel mõelda, et kust ja kuidas on Eesti Raudteel võimalik ida-lääne suunalise kütusetranspordi märgataval vähenemisel leida uusi võimalusi tulude teenimiseks. Ta lisas, et eelmisel aastal oli ainukesena tugevas positsioonis konteinerkaupade vedu, kuid valdavalt on tulud pidevalt vähenenud.

Elisa tiim arutas omavahel, et Eesti Raudtee tegevust mõjutavad kõige rohkem maailma majandus ja poliitika. Kummagi suhtes pole Raudteel endal suurt midagi ette võtta. Seejärel vestlesid nad EVR Cargo müügi- ja turundusdirektori Toomas Uiboupiniga, et selgitada kõige perspektiivikamaid kaubaliike. Ühest küljest on küll konteinerite turg kasvav, kuid maht on veel endiselt marginaalne. EVR Cargo klienditeeninduskeskuse juhi Ülo Hundiga vestluses selgus, et potentsiaali on koostööl Kasahstani nafta- ja teraviljamüüjatega ning Usbekistani puuviljamüüjatega. Lisaks toimub Muuga sadama kaudu üks suurimatest Tad˛iki alumiiniumi eksporditeid - üle kolmandiku sealsest alumiiniumist liigub Eesti kaudu. Kui Elisa küsis, et mis on Eesti Raudtee konkurentsieelis, siis ta selgitas, et lisaks avatud ja professionaalsele suhtlemisele pakuvad nad erandlikult väga head infosüsteemi, mille abil on klientidel võimalik jälgida enda kauba kulgemist interneti kaudu. Ühtlasi rääkis ta, et 2009. aasta prioriteetideks on kulude kokkuhoid, töö ratsionaliseerimine ja olemasolevate kaubamahtude säilitamine. Lõpuks kommenteeris ta, et kui täna liigub ainult üks konteinerrong nädalas Moskva suunas, siis potentsiaali kasvuks tublisti on.

Resta tiim koosseisus Baldur Kubo, Leila Lahtvee ja Riin Tillmann alustas vestlusi EVR Cargo klienditeeninduskeskuse juhist Ülo Hundist. Selgus, et 20 suuremat klienti annab 85 protsenti mahust ja üleüldse on neil aktiivselt kuni 650 klienti, kes aastas vähemalt ühe vagunitäie kaupa saadavad. Uurides Eesti Raudtee tänaste tugevuste kohta selgus, et kliendid on seni eelistanud siinset head ärikultuuri. Kui Baldur Kubo täpsustas, et kas poliitikuid on võimalik kuidagi suunata ärikultuuri parandama, siis tuli vastus, et realistlikult on seda täna raske teha. Kui Venemaa suunal on raskusi, siis ka põhjamaade transpordiministritega võiks siiski koostööd arutada. Ühtlasi avas ta kaarte, et üks suurematest plaanidest oleks välja ehitada raudteeühendus Varssavist Tallinnani. Resta uuris ka Toomas Uiboupinilt kohalike klientide vajaduste kohta. Selgus, et suurim potentsiaal on põlevkivi transpordil. Oma põhilistest konkurentidest rääkides viitas ta, et kohalikul tasandil on selleks põhiliselt autotransport ja transiidis võisteldakse teiste sadamate ning raudtee operaatoritega. Samuti on karm konkurents teiste Balti riikide ja Soome raudteefirmadega, mis kõik jahivad samal suunal liikuvat kaupa.

Oma lahenduses keskendus Elisa innovaatilisuse tähtsustamisele. Raudtee peaks nende meelest ennast klientide jaoks veelgi atraktiivsemaks muutma just innovaatiliste lahenduste abil, millega võib konkurentidest eristuda. Lisaks leidsid nad, et vedelkütuste asemel tuleks teha teadlikku tööd kaubagruppide laiendamiseks. Ühtlasi pakkusid nad välja Moskva lastekodulastele ekskursioone Tallinnasse, et ka suhteid Venemaaga parandada.

Resta lahendus soovitas Eesti Raudteel teha teadlikku tööd, et keskenduda Eesti ja Hiina vahelisele kaubavahetusele ning lisada sinna sihtkohana veel kolmas kolmnurga tipp, nn. X-punkt, mis aitaks kulusid säästa, et konteinerid ei peaks sõitma pikalt tühjalt.

ˇürii koosseisus Urmas Glase, Peeter Võrk ja Veiko-Peeter Kargu esitas täpsustavaid küsimusi ja leidis lõpuks, et kuigi ülesanne oli keeruline, pakkus selles sobivama lahenduse välja Elisa tiim. Elisal oli lahendus rakenduslikum ja kompaktsem.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-12.html (saadaval peale 04.05 kordussaate toimumist)
ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- Elisa esitlus (ppt)
- Resta esitlus (ppt)

Järgmine JuhtimisAju toimub nädala pärast, mil lahendatakse poolfinaalis Väo Elektrijaama ülesannet. Võistlustules on Elisa ja MicroLink, kes aitavad mõelda, kuidas ehitada paremini üles elektrijaama toorme hankeprotsessid. Vaata JuhtimisAju ETV-s reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.25 ja ETV2-s kell 17.00.


Mis saates juhtus: Nõo soovitas MicroLinkil töid väljast sisse osta

JuhtimisAju telemängu MicroLinkis võitis Nõo Lihatööstuse tiim koosseisus Simmo Kruustük, Marek Laanbek ja Ragnar Loova.

MicroLinki juhatuse esimees Enn Saar andis võistkondadele ülesande välja mõelda, et kuidas motiveerida MicroLinki töötajaid paremini uusi tootearendusideid välja pakkuma. Ta tutvustas seni kasutusel olevaid meetmeid: olemas on spetsiaalne tootearenduse meeskond, käivitatud on IT inkubaator, et meelitada juurde uusi äriideid, lisaks on kehtestatud rahalised boonused nendele, kelle ideed on rakendust leidnud, kuid samas leidis ta, et uute ideede väljapakkumine võiks olla varasemast veelgi tulemuslikum.

Nõo Lihatööstuse tiim vestles kõigepealt personalijuhi Reet Neemojaga, kes selgitas, et tänast süsteemi soovivad nad täiustada kahel eesmärgil: leida tänasest rohkem uusi ideid, mida õhus on ringlemas ning teisalt tekitada uute ideede elluviimiseks sobivad tiimid. Täna jäävad paljud ideed ellu viimata ajapuudusel - kuna igaühel tuleb ka enda põhitööd teha, siis on kindlam teha igapäevaseid asju. Järgmiseks vestluspartneriks oli püsiteenuste arendusjuht Märt Ridala, kes selgitas, et suurim probleem pole mitte niivõrd ideede vähesuses, kuivõrd parendusideede elluviimises. Samas - kui on toimunud ideede otsingu kampaaniaid, siis on välja tulnud vaid ühe käe sõrmedel. Eeldades, et igaühel MicroLinki 300st töötajast oleks tegelikult iga päev kümmekond ideed, on seni kasutamata potentsiaali veel üksjagu. Märt lisas, et väheste ideede algpõhjust pole niivõrd rahalises motiveerimises vaid väheses töötajate toetamises.

Vestluses Enn Saarega selgus, et seni on uusi ärisid algatatud nii firma enda arendamiseks kui ka potentsiaalse spin-off eesmärgiga. Ta kommenteeris, et töötajaid motiveeritakse uusi ideid välja pakkuma otsese preemiana ja selle juurde pakutakse uue teenuse käivitamisel talle ka osa selle teenuse müügikasumist. Lisaks selgus, et kõiki äriideid hinnatakse tasakaalus tulemuskaardi põhimõttel: finants-, kliendi-, töötaja-, partneri- ja ühiskonnavaates. Lõpetuseks vestlesid nad klienditoe spetsialisti Paul Arega, kes rääkis oma ideedest, mida on tänaseks juba ellu viidud. Ta selgitas kuidas ta igapäevaselt tööde jälgimise käigus pidevaid parendusettepanekuid teeb. Tema hinnangul oli lisaks rahalisele boonusele parim tunnustus kui ideed saavad ellu edukalt viidud ja muuhulgas märgitakse ka ära, et tema on seejuures abiks olnud.

Püssirohukeldri võistkond koosseisus Priit Reiman, Kairit Reiman ja Arno Lainemäe alustasid vestluseid Enn Saarest. Nad uurisid, et kes on täna MicroLinki peamised kliendid. Lisaks täpsustasid nad töötajate motivatsiooniskeemi osi - selgus, et rahaline motivatsioon tugineb seni palgasüsteemil ja optsioonide peale mõeldud veel ei ole. Järgmiseks uurisid nad Märt Ridalalt, et kuidas tootearendusprotsess välja näeb. Ta rääkis iganädalastest koosolekutest, kus arutatakse peamisi probleeme ja kust sünnib uusi ideid probleemide lahendamiseks. Lisaks ütles ta, et neil on olemas ka avalik postkast, kuhu 2-3 korda kuus uusi mõtteid postitatakse. Märdi hinnangul vajab MicroLinki firmakultuur väikest tõuget, et töötajatel tekiks süstemaatiline vajadus oma ideid välja pakkuda. Senised arendusprotseduuride või motivatsioonisüsteemide väljatöötamised pole erilist tulemust andnud. Lisaks leidis ta, et töötajatel võib ka puudu jääda teadmistest, kuidas innovatsiooniga tegeleda - seda tuleb teadlikult õppida. Personalijuht Reet Neemoja kommenteeris, et tema rolliks on aidata luua kultuuri, kus inimesed oleksid huvitatud uutest ideedest rääkima. Ta arvas, et igaüks võiks leida oma ajast 10 protsenti uute ideedega tegelemiseks.

Püssirohukeldri tiim: Arno Lainemäe, Kairit Reiman ja Priit Reiman

Nõo Lihatööstuse võistkond Simmo Kruustük, Marek Laanbek ja Ragnar Loova

Nõo Lihatööstus leidis oma lahenduses, et paljud ideed on MicroLinkis peidus ning täna tuleks põhiline energia suunata nende väljatoomiseks. Oma ettekandes soovitasid nad parandada motivatsioonisüsteemi ja tekitada töötajatele rohkem vaba aega uute ideedega tegelemiseks. Ühe olulise kandva mõttena pakkusid nad aja leidmiseks täiendavalt outsourcing ja tasksourcing meetodeid - et MicroLink ostaks rohkem teenuseid väljast sisse. Ühtlasi soovitasid nad selleks kaasata ka kliente, kellelt võiks samuti uusi mõtteid rohkesti tulla.

Püssirohukelder leidis, et suurimad probleemid on täna firma kultuuriga, mis ei soodusta uute ideedega tegelemist, vaid sunnib töötajaid pidevalt oma olemasoleva töö kallale. Nad pakkusid välja uue projekti nimega "Minu MicroLink", mille käigus tunnustatakse töötajaid paremini. Ühtlasi soovitasid nad kasutada finantsoptsioone, et panna töötajaid ideede väljatöötamise rahalisest poolest rohkem huvituma.

ˇürii koosseisus Enn Saar, Tiit Elenurm ja Egert Valmra esitas täpsustavaid küsimusi ja leidis lõpuks, et MicroLinkile sobivama lahenduse pakkus välja Nõo Lihatööstus.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-11.html
ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- Nõo Lihatööstuse esitlus (ppt)
- Püssirohukeldri esitlus (ppt)

Järgmine JuhtimisAju toimubsedapuhku seoses järgmisel reedel toimuva olulise korvpallivõistlusega kahe nädala pärast, mil lahendatakse Eesti Raudtee ülesannet. Võistlustules on Resta ja Elisa, kes aitavad mõelda, kust leida raudtee jaoks uusi tuluallikaid.

Vaata JuhtimisAju ETV-s reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.25 ja ETV2-s kell 17.00.


Mis saates juhtus: Krimelte saate võitis If Eesti Kindlustus

JuhtimisAju telemängu Krimeltes võitis If Eesti Kindlustuse tiim koosseisus Rita Rubin, Merko Kimsto ja Ülle Tooming.

Maailma suuruselt viienda ehitusvahu tootjafirma Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag andis võistkondadele ülesande välja pakkuda, et missugustele eksportturgudele võiks Krimelte järgmisena laieneda oma Penosil ehitusvahu brändiga ja pakkuda välja tegevuskava.

Kalevi Šokolaadivabriku võistkond koosseisus Kärt Kirso, Hardo Reinike ja Kristel Männik pidasid omavahel nõu ning mõtlesid, et missugust sisenemisstrateegiat võiks kasutada: kas otsida allhankijad, agendid või panna alus oma tütarfirmale. Seejärel vestlesid nad Jaan Puusaagiga, et täpsustada toodete kvaliteedinõudeid. Selgus, et kõrgema kvaliteediga ja kallimaid tooteid tuleb eelkõige müüa külmemasse kliimasse. Soojemas kliimas on jälle väiksem turg, sest sealses soojuses ei peeta seni oluliseks vahthermeetikuid kasutada - kuigi Jaani sõnul võiks ka Araabiamaades kliente leida, sest vaht aitab ka konditsioneeritud ruumides jahedust hoida. Müügijuht Jaanus Paeväli selgitas, et Aasia turgudest on tõsiselt võetav ainult Hiina. Kulustruktuuri tõttu on võimalik edukalt konkureerida ka odava tööjõuga riikidega. Tegevdirektor Alar Salumilt uurisid nad uuele turule sisenemise kulu. Vastuseks tuli, et kui turule siseneda oma tütarfirmaga ning jõuliselt, siis tuleb arvestada kuni poole miljoni EURise kuluga. Ühtlasi selgitas ta, et uuele turule sisenemisel kasutavad nad sageli vaatlusmeetodit - sõidavad mööda riiki ringi ning uurivad tähelepanelikult sealseid ehitisi: kui suurel osal majadest on aknad uute vastu vahetatud.

If Eesti Kindlustus mõtiskles, et esialgu maksab mõelda valuutariskile ja siseneda ohutuse mõttes pigem settinud turule, kus oma bränd annaks eelise. Vestluses Jaan Puusaagiga selgus, et mõnele turule sisenemine on toimunud väga lihtsalt - Serbiasse ja Horvaatiasse laienemiseks piisas vaid pooletunnisest kohtumisest Kölni messil. Enamasti kestab aga uue riigi turule sisenemise ettevalmistus vähemalt aasta aega. Seejärel uurisid nad turundusjuht Mariaana Sõnajala käest turunduse rolli kohta uuel eksportturul. Selgus, et nemad otsivad põhiliselt uusi turge messide kaudu. Müügijuht Jaanus Paeväli lisas, kuidas luuakse uutele turgudele sisenemisel ajurünnakute tulemusel ekspordiprojekte. Enamasti kaasavad nad oma sammude elluviimiseks saatkondi, välismaal elavaid eestlasi ja kaubandus-tööstuskodade abil selgitada välja potentsiaalsete edasimüüjate külastamise võimalusi. Küsimusele, et kas uutele turgudele sisenemist ka spetsiaalselt premeeritakse, vastas ta, et nende preemiasüsteem on üles ehitatud juhtide hea tahte väljenduse põhjal.

Oma ettekandes otsustas If Eesti Kindlustus sihtida esialgu valuutariski maandamiseks eurotsooni seni vallutamata riike, kus nõudlus suurem kohalikust tootmisest ja alustada seejärel Lõuna- ja Kesk-Ameerika vallutamisega. Ühtlasi soovitasid nad ekspordi tarvis uuendada Krimelte motivatsioonisüsteemi, mis põhineks läbipaistvamatel kriteeriumidel kui vaid juhtide hea tahe.

If Eesti Kindlustus koosseisus Rita Rubin, Merko Kimsto ja Ülle Tooming.

Kalevi Šokolaadivabriku tiim koosseisus Kärt Kirso, Hardo Reinike ja Kristel Männik

Kalevi Šokolaadivabriku lahendus keskendus Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia turgudele: Poola, Gruusia, Azerbaid˛aan ja Türgi. Ühtlasi koostasid nad tegevuskava, mille põhjal nendes riikides võiks äriga alustada.

ˇürii koosseisus Jaan Puusaag, Aavo Kokk ja Rein Riisalu esitas täpsustavaid küsimusi. ˇürii nentis, et mõlema võistkonna esitlused olid suhteliselt sarnased nii positiivsete aspektide kui ka puuduste osas. Jaan Puusaag ootas võistkondadelt põhjalikumaid hinnanguid, et mida eksporditegevus sisuliselt firma jaoks tähendab. Mida hõlmab eneses kauba krediiti andmine, transpordiriskid, sihtriigi teistsugune ärikultuur ja kuidas kõiki neid riske ületada nt. KredEx, EASi, diplomaatiliste välisesinduste, agentide, oma firma esindajate sihtriiki tööle saatmise vms abil. Rein Riisalu soovitas võistkondadel edaspidi tunduvalt enam kasutada ka lahenduskäikude väljatöötamises numbreid. Lihtne tasuvusarvutus aitab tema meelest tunduvalt lihtsustada konkreetsete laienemisotsuste tegemisel.

Lõpuks otsustas edasipääseja hääletus 2:1 Ifi kasuks. Rein Riisalule meeldis Kalevi võistkonna klassikaline tegevuskava ja lähiriikidesse suunatud lahendus. Aavo Kokk tegi nimekirja kriteeriumidest ning andis enda hääle Ifile - tema hinnangul oli just ekspordiriskidest rääkimine - valuutarisk, turunduskulude uputamine ja turunduskulude suurusjärgud - need uuele turule sisenemisel otsustavad punktid, kus If oli täpsem. Jaan Puusaagi meelest selgus lisaküsimuste käigus, et Ifi arusaam Krimelte kliendist ja ärimudelist oli täpsem.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-10.html (saadaval peale 13.04 kordussaate toimumist)

ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- If Eesti Kindlustuse esitlus (ppt)
- Kalevi Šokolaadivabriku esitlus (ppt)

Järgmine JuhtimisAju toimub juba nädala pärast, mil lahendatakse Eesti suurima IT Firma MicroLinki ülesannet. Võistlustules on Püssirohukelder ja Nõo Lihatööstus, kes aitavad mõelda, kuidas motiveerida sealseid töötajaid tootearendusprotsessis osalema.

Vaata JuhtimisAju ETV-s reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.25 ja ETV2-s kell 17.00.


Mis saates juhtus: MicroLink soovitas SEB Pangal kliendikontaktide tagasisidet koguda

MicroLink võitis JuhtimisAju telemängu veerandfinaali, mis toimus SEB-s. SEB Panga juhatuse liige Riho Unt andis võistkondadele ülesande välja mõelda, kuidas säilitada klientide kõrge rahulolu pangaga ka keerulistel aegadel.

Reet Neemoja MicroLinkist täpsustas, et kas on oluline leida ka uusi kliente, kes mujal on rahulolematud. Sellele küsimusele vastas Riho Unt, et prioriteediks pole mitte uute klientide otsimine, vaid pigem tuleb säilitada tänaste klientide usku ja koostöö jätkumist. Ta lisas, et ideaalne koostöö sünnib siis, kui kohtuvad lojaalne klient ja lojaalne pangatöötajaga. Niisiis on mõlema lojaalsuse suurendamisele oluline.

ERI Kinnisvara, koosseisus Daniel-Aleksander Chasan, Andres Teder ja Alis Möll, küsis lahendust otsides kõigepealt Tallinna kontori direktorilt Tõnu Sepalt, et kuidas täna tegeletakse kliendi probleemidega. Vastustest selgus, et kõige lihtsam on küsimusi lahendada neil, kellel on personaalsed kliendihaldurid. Riho Unt selgitas seejärel, mil viisil toimub klientide kasvamine koos pangaga: missugused võimalused on lastele, täiskasvanutele ja seeniorklientidele. Ühtlasi selgitas ta erinevaid pakkumisi ärivaldkonnas ning avas nende klientide soove, kes eelistavad personaalsemat teenindust. Muuseas jagas ta taustainfot sularahaautomaatide arvu suurenemise ja kontorite arvu vähenemise kohta. Seejärel kaalus ERI Kinnisvara klientide jaoks toodete-teenuste lihtsustamise võimalusi. Lõpuks uurisid nad turundusdirektor Karl Multerilt seniste turundusaktsioonide kohta, mille abil on klientidele sobivaid lahendusi pakutud.

MicroLink, koosseisus Toomas Mölder, Reet Neemoja ja Andres Roosma, alustas vestlusi tugiüksuste juhi Eerika Vaikmäe-Koiduga. Temalt uuriti töötajate tänaste koolitusvõimaluste kohta. Selgeks sai ka see, et täna on suurt tähelepanu pööratud toodete ja teenuste lihtsustamisele. Tõnu Sepalt küsisid nad kliendisegmentide kohta ning said vastuseks, et kui pank on jaganud kliendid standard-, hõbe-, kuld- ja privaatpanganduse klientideks, siis just esimeste seas on rahulolu kõige tagasihoidlikum. Järgmises vestluses uuriti turundusdirektor Karl Multerilt, et miks just 5000–10 000-kroonise kuusissetulekuga inimeste rahulolu on kõige rohkem panga teenustega vähenenud ning kuidas seda suurendada. Karl Multer vastas, et ilmselt on värskelt turule toodud SEB Paketid üks võimalik vahend, mille abil nende klientide rahulolu tõsta. Ta selgitas ka, et pangandusteenus on sarnane baasvajaduste rahuldamisega – alles siis, kui vajalikul hetkel seda pole, tekib inimestes pahameel. Majanduslanguses on inimeste nõudlikkus pankade suhtes kasvanud, sest kohati kardetakse, et säästude, investeeringute või laenudega võib midagi halba juhtuda. Lõpuks vestles MicroLink teller Christo Ojamaaga, kellelt said nad teada, et uues majanduskeskkonnas tahavad kliendid tublisti põhjalikumat infot võrreldes varasemaga ning et erinevaid pangateenuseid on keerulisem müüa.

MicroLink - Toomas Mölder Reet Neemoja ja Andres Roosma

ERI Kinnisvara koosseisus Daniel-Aleksander Chasan, Andres Teder ja Alis Möll

Oma lahenduses keskendus MicroLink soovitusele, mille kohaselt seni kord aastas läbiviidav põhjalik kliendirahulolu-uuringu võiks asendada igapäevase tagasiside küsimisega.

ERI Kinnisvara lahendus oli suunatud pangasisese kultuuri muutmisele. Esiteks tuleb selgitada, et SEB kasutab oma Rootsi emapanga kogemusi kriisis hakkama saamiseks. Seejärel pidasid nad oluliseks rõhutada, et tänaseid teenuseid tuleks püüda varasemast veelgi lihtsustada.

ˇürii koosseisus Riho Unt, Peeter Võrk ja Vello Rääk otsustas, et MicroLink oli oma ettepanekutes täpsem ja peaks pääsema edasi poolfinaali.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-9.html (saadaval peale 06.04 kordussaate toimumist)

ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- MicroLinki esitlus (ppt)
- ERI Kinnisvara esitlus (ppt)

Järgmine JuhtimisAju toimub juba nädala pärast, mil lahendatakse ehitusmaterjalide tootja ja eksportija Krimelte ülesannet. Kalevi Šokolaadivabriku ja If Eesti Kindlustuse võistkonnad aitavad neil välja mõelda, kuidas võiks majanduslanguses uutele eksportturgudele siseneda.

Vaata JuhtimisAju ETV-s reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.25 ja ETV2-s kell 17.00.


First Page Previous Page Page 2 / 4 (5 - 8 of 16 Total) Next Page Last Page