Kontaktid: +3725040260, produtsent(at)juhtimisaju.ee
Vaata Regio saadet
JuhtimisAju telemangu rahastab Ettevotluse Arendamise Sihtasutus
JuhtimisAju telemangu rahastatakse EL toukefondidest

Mis saates juhtus: JuhtimisAju kokkuvõtlik saade Elisas

JuhtimisAju telemängu 2009. hooaja võitis Elisa tiim koosseisus Martin Bahovski, Jaanus Treilmann ja Andrus Kaarelson, kes said auhinnaks innovatsioonireisi Singapuri. Nad külastavad sealseid kõige uuenduslikumaid firmasid, et näha kuidas näeb välja juhtimine maakera kuklapoolel.

Enne kui nad lennukisse astuvad, käisime hooaja lõbusas lõpusaates Elisa tiimil külas, tutvusime nende igapäevatööga ja ühtlasi pöörasime rollid tagurpidi - nad andsid juhtimisülesande senistele tarkadele. Niisiis sai näha, kas Peeter Võrk, Rein Riisalu ja Kaido Väljaots said hakkama, kui peavad ise juhtimisprobleeme lahendama.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen andis tarkade kogule ülesandeks välja mõelda: "Mida uut peaks Elisa pakkuma äriklientidele?"

Vestluses juhatuse liikme Andrus Hiiepuuga uurisid konsultandid, et mis on mobiiliäris viimaste aastate vältel uut sündinud. Selgus, et ühest küljest võimaldab tehnoloogia areng läbi kiiremate internetiühenduste pakkuda uusi teenuseid. Kui erasektorile annab see võimalusi suunduda infotainment ärisse - et informatsiooni ja meelelahutust üheaegselt anda, siis ärisektoris saab nende produktiivsuse suurendamiseks pakkuda internetiüleseid äritarkvara lahendusi. Paraku on Software as Service (SaS) veel suuresti tootearenduse faasis, mistõttu reaalseid teenuseid veel ei eksisteeri. Lisaks lubavad mobiilsed lahendused täna pakkuda liikuvaid teenuseid, mis võimaldavad ka ettevõttest kaugemal olles püsida otseühenduses firma infosüsteemidega. Lisaks pakub ärivõimalusi ka Web 2.0 kontseptsioon, mis on suunanud mitmed firmad blogide või võrgustike maailma. Kaido Väljaotsa küsimusele vastas Hiiepuu, et täna veel televisiooni ei pakuta, kuid selle suunas tehakse tööd.

Seejärel uurisid ˛ürii liikmed äriklientide osakonna juhatajalt Martin Bahovskilt äriklientide profiili kohta. Selgus, et seoses suurkliendi soodustustega on küll väikekliendid kasumlikumad, kuid mõlemat tüüpi klientidega maksab aktiivselt tegeleda. Suurklientidele on võimalik pakkuda neile kujundatud suuremaid lahendusi, mis lahendavad nende probleeme - nt. kuidas tekitada turvaline võrk firmale, millel on palju erinevaid harukontoreid. Väikeklientidega tuleb aga rohkem pakkuda nõustamist.

Lõpuks vestlesid ˛ürii liikmed tooteturunduse osakonna juhataja Meelis Miguriga. Nad uurisid, et mis liiki teenuseid täna kliendid ootavad. Selgus, et põhiline soov on saada integreeritud lahendusi - mis võimaldaks klientidel samu võimalusi kasutada nii kodus, töö kui töökohalt eemal.

 

Võistlustules olid ˛ürii liikmed Peeter Võrk, Kaido Väljaots ja Rein Riisalu

Nende ettekannet hindasid Sami Seppänen, Jaanus Treilmann, Martin Bahovski ja Andrus Kaarelson

Lahenduseks pakkusid ˛ürii liikmed välja, et Elisal tuleks keskenduda kliendirahulolu-liidri positsioonile ja proovida leida täiendavaid võimalusi, kuidas äriklientide töötajad suunata samuti Elisa klientideks. Lisaks pakkusid nad välja idee keskenduda tarkvara rendi teenustele ja harida klienti tuginedes postulaadile: mida haritum on klient, seda rohkem tulu ta toob.

Peale konsultantide ettekannet esitasid Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen ja võitjatiimi liikmed Martin Bahovski, Jaanus Treilmann ja Andrus Kaarelson konsultantidele täpsustavaid küsimusi ja lõpuks tunnistasid, et said nende ettekandest ühe väga hea idee ja kaks tubli ideed.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-16.html
ja tõmmata alla ˛ürii esindajate esitluse siit: (ppt)

JuhtimisAju telemängu võitjameeskond astub juba täna lennukisse, et sõita Singapuri oma auhinnareisi nautima.

Kes soovivad JuhtimisAju telemängus järgmisel aastal kaasa lüüa, need võivad ühendust võtta meie kodulehekülje kontaktidel. Otsime nii uusi võistkondi kui ka firmasid, kus juhtimisülesandeid lahendada: http://www.juhtimisaju.ee/Page-1.html


Mis saates juhtus: JuhtimisAju võitis Elisa, kes kataks Eesti veebikaameratega

JuhtimisAju telemängu finaalsaate Elionis võitis Elisa tiim koosseisus Martin Bahovski, Jaanus Treilmann ja Andrus Kaarelson, kes said auhinnaks innovatsioonireisi Singapuri, kus külastatakse sealseid kõige uuenduslikumaid firmasid ja vaadatakse, kuidas näeb välja juhtimine maakera kuklapoolel. Teiseks jäänud If Eesti Kindlustuse lahendus oli küll majanduslikult tulusam, kuid Elisa suutis ˛üriid üllatada ideega, mille teostamine oleks kõikjal maailmas uuenduslik- nimelt katta kogu Eesti 10 tuhande veebikaameraga, mis näitaks ühes portaalis reaalajas pilti igast Eesti servast.

Finaalsaates kohtunud Elisa ja If Eesti Kindlustuse võistkonnad said Elioni juhatuse esimehelt Valdur Laidilt ülesandeks välja mõelda missugune võiks olla järgmine ärivaldkond, millele Elion peale digitelevisiooni massidesse viimist keskenduda võiks.

Elisa tiim mõtiskles alustuseks omapäi, et Elioni tänaste ühenduste baasil oleks võimalik tekitada terviklik veebikaamerate baas. Kui kogu riik katta ühtlaselt veebikaameratega, siis oleks see kõikjal maailmas uuenduslik ning tekitaks ka Elionile lisandväärtust. Nad leidsid, et Elion võiks teenida nii lisanduvate ühenduste kui ka reklaami pealt. Vestluses turundusdirektor Arti Otsaga selgus, et täna on Elioni reklaamimüügi tulud 3 miljardist väike osa - 40 miljonit, kuid kasvuruumi on üksjagu. Rääkides tasuvusest - projektide tasuvusaeg on sõltuvalt valdkonnast väga erinev. Lühemaajalised projektid on 3-aastase tasuvusega, enamik investeeringuid 7- aastased ja suured pikaajalised infrastruktuuri arendused kuni 15-aastase tasuvusajaga. Seejärel pidasid nad nõu finantsdirektor Valev Tõnissoniga. Tuli välja, et täna investeerib Elion igal aastal ca 400 miljonit krooni, millest 90 protsenti läheb võrgu infrastruktuuri jätkuvaks arendamiseks.

If Eesti Kindlustuse tiim koosseisus Rita Rubin, Merko Kimsto ja Ülle Tooming mõtisklesid, et kuna Elioni finantsiline võimekus on tugev, siis on majanduse madalseisu ajal just kõige õigem aeg investeeringuteks. Arutelus tootearenduse direktori Margus Kurmiga uurisid nad Elioni enda tänaseid plaane. Selgus, et seoses digiTVga on mitmeid arendusi juba käimas. DigiTVle on võimalik tänasele videolaenutusele ja mängudele kasutada ka juba televiisori kaudu internetti. Kuigi kaugel pole ka võimalused, et digiTV kaudu korraldada elektrooniliselt kohalike omavalitsuste valimisi. Äriklientidele luuakse võimalusi kõnede salvestamiseks, IP-kõnede pakkumiseks. Peatselt on võimalik ka digiTV kaudu inimeste identifitseerimine ja chattimine. Vestluses turundusdirektor Arti Otsaga selgus, et Elioni digiTV on tehnoloogilise ülesehituse poolest konkurentidega võrreldes kõige paindlikum, mis lubab lisada erinevaid teenuseid. Niisiis jõudis If Eesti Kindlustus järeldusele, et tuleks pakkuma hakata teenuseid, mis haakuksid hästi juba olemasoleva infrastruktuuriga.

 

Elisa võistkond: Jaanus Treilmann, Andrus Kaarelson ja Martin Bahovski

If Eesti Kindlustuse võistkond: Rita Rubin, Ülle Tooming ja Merko Kimsto

Lahenduskäigud

Elisa pakkus välja, et järgmise teenusena peaks Elion paigutama üle Eesti 10000 veebikaamerat, kus on võimalik vaadata pilti meie loodusest, kultuuriobjektidest ja põnevatest üritustest. Pakkudes reaalajas pilti oleks too teenus isegi parem kui Google'i Streetview. Ühtlasi leidsid nad, et ka suvist laulupidu tuleks üle kanda kogu maailmas interneti kaudu ja seeläbi propageerida meie kultuuri. Ühtlasi oleks võimalik nii saada ka projekti teostamisele rahalist toetust otse riigilt.

If Eesti Kindlustus leidis, et kuna Elionil on võimalik kõiki oma digiTV kliente väga täpselt profileerida, siis saaks seeläbi pakkuda väga täpselt personaliseeritud e-teenuseid: nt inimesele, kellel kodu kindlustamata tuleksid televisiooni kaudu kohale kindlustusreklaamid. Koeraomanikud saaksid koertereklaame. Interneti ja televisiooni täispaketti võiks lisada koduvalve ühendused. Samuti oleks televiisorite kaudu võimalik lihtsalt teostada ka videokõnede lahendusi, millega kogu pere saaks televiisori abil maale vanaemale helistada.

ˇürii koosseisus Valdur Laid, Alar Kolk ja Egert Valmra esitas täpsustavaid küsimusi ja leidis lõpuks - sobivama lahenduse välja Elisa tiim. Kui If Eesti Kindlustuse lahendus oleks pakkunud Elionile piisavalt realistlikult ja kiirelt uusi rahalisi võimalusi, siis Elisa mõtete põhjal on võimalik tekitada täiesti uus ärisuund, millel leiti olevat piisavalt potentsiaali.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-15.html (saadaval peale 25.05 kordussaate toimumist)
ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- Elisa esitlus (ppt) 
- If Eesti Kindlustuse esitlus (ppt) 

JuhtimisAju telemängu võitjameeskond sõidab auhinnareisile külastama Singapuri uuenduslikumaid firmasid.

Enne kui nad lennukisse astuvad, pöörame rollid tagurpidi - nad mõtlevad välja ühe äraspidise juhtimisülesande. Nädala pärast näemegi lõbusas lõpusaates, kas senised targad ˛ürii liikmed Peeter Võrk, Rein Riisalu ja Kaido Väljaots saavad hakkama kui peavad ise juhtimisprobleeme lahendama.

Vaata hooaja viimast JuhtimisAju ETV-s reedel, 29. mail kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.25 ja ETV2-s kell 17.00.


Mis saates juhtus: Rahvusraamatukogu poolfinaali võitis If Eesti Kindlustus

JuhtimisAju telemängu Rahvusraamatukogus võitis If Eesti Kindlustuse tiim koosseisus Rita Rubin, Merko Kimsto ja Ülle Tooming. Nad liiguvad reedel finaalsaatesse võistlema saatesarja peaauhinna - Singapuri-reisi pärast.

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo selgitas, et nende senine aktiivne teadus- ja arendustegevus ning teenused on suunatud peamiselt tudengitele, avalikule sektorile ja juristidele. Niisiis said võistkonnad ülesandeks välja mõelda, et milliseid teenuseid võiks Rahvusraamatukogu hakata tänases majandussituatsioonis oma olemasolevate inforessursside baasilt pakkuma ettevõtjatele?

Nõo Lihatööstuse tiim koosseisus Simmo Kruustük, Marek Laanbek ja Ragnar Loova alustasid oma vestlusi turundusjuht Triin Soonest. Kuna riik on panustanud suurel hulgal ressursse hankimaks raamatukogule palju erineval kujul infot, siis oleks rohkem kasu kui rohkem ettevõtjatest lugejaid käiks neid kasutamas. Kuna Rahvusraamatukogu ei paku spetsiaalselt ettevõtja jaoks valmis pakendatud infoteenuseid, siis paljuski sõltub see ettevõtja enda aktiivsest soovist mingeid teenuseid saada. Lisaks selgitas ta, et prioriteediks on ka e-raamatukogu väljaarendamine, et pakkuda infoteenuseid interneti kaudu. Seejärel vestlesid nad kogude arenduse osakonna juhataja Ülle Talihärmiga. Küsimusele, et kas on olemas keegi, kes konkreetse ettevõtja sooviga hakkaks ka tegelema vastas ta - juhul kui lugemissaali tulla, siis on võimalik soovi korral vestelda otse kogude täiendaja või otsuse tegijaga, kelle kaudu on võimalik koostööd lähemalt teha. Järgmiseks kohtusid nad tehnoloogiadirektor Mihkel Reialiga kes selgitas, et kuna kättesaadavat infot on tohutu hulk, siis raamatukogu peamine abi peaks olema info süstematiseerimine ja lihtsamalt kättesaadavaks tegemine. Lõpuks selgitas e-teenuste peaspetsialist Kristina Rood, et täna pole otseselt olemas ühest kõikehõlmavat e-teenust ettevõtjatele. Et palju sõltub sellest, kas tegemist on alustava või tegutseva ettevõtjaga. Aga et lugeja küsimustele vastatakse 24 tunni jooksul ja kui kellelgi on konkreetne valdkondlik huvi mingi asja vastu, siis saab sel puhul vastavalt vajadusele ja võimalustele see kohe lahendatud.

If Eesti Kindlustuse esimeseks vestluspartneriks oli majandus- ja poliitikainfo töörühma juht Kristiina Jaansen, kes selgitas, et täna on ettevõtetele pakutavaks informatsiooniks põhiliselt raamatukogus olevad raamatud ja teadusinfo olemasolevastes andmebaasides, mida on võimalik kasutada raamatukogus koha peal. Ta lisas, et võimalusi mitmeid ja ettevõtjatel oleks kõige lihtsam tulla kohale ja ise vaadata, mida pakutakse. Seejärel vestlesid nemadki Mihkel Reialiga, kes kommenteeris, et e-raamatukogus on võimalik ligi pääseda nii algallikate elektroonilistele versioonidele kui ka andmebaasikirjetele. Turundusjuht Triin Soonelt uurisid nad, et kas on võimalik ka juriidilistele isikutele kasutusõigusi anda - vastus oli, et kuigi seda pole veel täna tehtud, siis põhimõtteliselt oleks see võimalik. Ühtlasi selgitas Soone, et Rahvusraamatukogu väljastab igakuist valdkondlikku uudiskirja. Vestluses teadus- ja arenduskeskuse juhataja asetäitja Hela Ojasaarega selgus, et Rahvusraamatukogu pakub kõigile huvilistele infopädevuse koolitusi, kus õpetatakse inimesi oskuslikumalt kasutama nii interneti kui raamatukogude andmebaaside võimalusi.

If Eesti Kindlustuse võistkond: Rita Rubin, Ülle Tooming ja Merko Kimsto

Nõo Lihatööstuse võistkond: Simmo Kruustük, Marek Laanbek ja Ragnar Loova

Nõo Lihatööstus pakkus oma lahenduskäigus välja, et Rahvusraamatukogul on täna olemas kõik vajalikud ressursid selleks, et pakkuda kvaliteetseid teenuseid ettevõtetele, kuid seni on oldud pigem passiivne lugejate teenindaja. Selle asemel tuleb võtta aktiivselt teema haldamine kätte, teha teadlikku PR-tegevust ning hakata ise otsima võimalusi, kuidas konkreetsete ettevõtjate infovajadusi rahuldada.

If Eesti Kindlustus soovitas keskenduda rohkem e-raamatukogu täiendavale arendamisele ja soovitas võimaldada juriidilistel isikutel kasutajaks registreeruda. Ühtlasi soovitasid nad pakendada majandusinfot täpsemate valdkondade kaupa. Lisaks soovitasid nad pakkuda aktiivsemalt välja infootsingute kasutajakoolitust ettevõtjate enda juures ja teha koostööd EASiga.

ˇürii koosseisus Janne Andresoo, Triin Soone ja Milvi Tepp esitas täpsustavaid küsimusi ja leidis lõpuks, et sobivama lahenduse pakkus välja If Eesti Kindlustus.
Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-14.html
ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- Nõo Lihatööstuse esitlus (ppt)
- If Eesti Kindlustuse esitlus (ppt)

JuhtimisAju finaalsaade toimub nädala pärast, mil lahendatakse Elioni ülesannet. Võistlustules on If Eesti Kindlustus ja Elisa. Finaalsaate võitja sõidab nädalasele auhinnareisile Singapuri, kus tutvutakse innovaatiliste firmade juhtimisega maakera kuklapoolel.

Vaata JuhtimisAju ETV-s reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.30 ja ETV2-s kell 17.00.


Mis saates juhtus: JuhtimisAju 2009 esimene finalist on Elisa

JuhtimisAju telemängu Väo Elektrijaamas võitis Elisa tiim koosseisus Martin Bahovski, Jaanus Treilmann ja Andrus Kaarelson. Teiseks jäänud MicroLink soovitas Võsa Peetri juhtimisel korraldada järgmise üle-eestilise võsapuhastusaktsiooni. Seega pääses esimese tiimina JuhtimisAju 2009. hooaja finaali Elisa, et võistelda seal Singapuri-reisi pärast järgmise nädala saate võitjameeskonnaga.

Poolfinaalis kohtusid kolmandasse ringi jõudnud Elisa ja MicroLinki võistkonnad. Tehnoloogiaeksperdid lahendasid ülesannet energeetikafirmas - Väo Koostootmisjaamas. See on Eesti kõige uuem elektrijaam, mis kasutab sooja ja elektri tootmiseks peamiselt puitu ning turvast.

Elektrijaama juhatuse esimees Andres Taukar laskis mõelda, et kuidas olulise ostjana kujundada biokütuste turul hindu selliselt, et tarnekindlus ei satuks ohtu.

Teema sissejuhatuseks andis ta ka täieliku ülevaate sooja ja elektrienergia tootmise protsessist. Puidu põletamise abil luuakse soojusenergiat, mis kuumutab veeauru 535 kraadini. Surve all veeaur ajab ringi elektriturbiini. Lisaks selgitas ta kuidas on võimalik suitsugaaside kondensaatori ehk skraberi abiga toota veel teistkordselt lisaenergiat. Seeläbi on koostootmisjaama arvestuslik kasutegur isegi suurem kui 100 protsenti. Keskkonnasõbralikus jaamas suudetakse isegi puiduhakke niiskus kinni püüda ja kasutusse võtta.

Elisa tiim alustas arupidamisi Väo Elektrijaama hankeprotsesside eest vastutava Väo Hake OÜ juhatajast Andrus Tammest. Nad uurisid, et missuguste tingimustega on sõlmitud tänased lepingud tarnijatega. Selgus, et kuna valdav osa sõlmiti aasta tagasi, mil nafta hind oli kõrge, siis oli võimalik ka puidu ja turba eest kõrgemat hinda maksta. Täna on muutunud aga Väo Elektrijaama jaoks biokütuste hind liialt kõrgeks. Järgmiseks uurisid nad Andres Taukarilt, et miks ei võiks elektrijaam ise võsa kasvatada. Ta selgitas, et nad on eelistanud omaenda liistude jääda ja pigem luua pikaajalised koostöösuhted metsakasvatajatega. Nad küsisid, et miks ei võiks põletada põhku, sõnnikut või prügi. Selgus, et põhk, hein ja isegi kuuseokkad sisaldavad klooriühendeid, mis tekitavad katlas korrosiooni. Seetõttu võib neid kasutada maksimaalselt kuni 5 protsenti. Sorteeritud prügi põletamiseks on küll tehnoloogiline valmidus olemas, kuid keskkonnatingimused seavad oma piirangud.

MicroLinki tiim koosseisus Reet Neemoja, Andres Roosma ja Toomas Mölder alustasid vestlusi Andres Taukarist. Ta selgitas, et majanduslikult on otstarbekam kasutada kütuseks 100-protsendiliselt puitu, kuid katla korrosiooni vältimiseks on hea lisada kuni 10 protsenti teisi kütuseid - sh turvast. Selgus, et olmejäätmeid pole võimalik erinevalt teistest jaamadest Väos võimalik põletada, sest katla elueale mõjuks see halvasti. Seejärel uurisid nad tegevjuht Toomas Kooviti käest hinnadünaamika kohta. Lõpuks selgitas Andrus Tamm, et nad ostavad tänasel hetkel kuni 3 kuu tarnevarud endale valmis. Ta lisas, et kuna energeetikaäri on pikaajaline, siis on usalduse säilitamine ja lepingutest kinni hoidmine oluline.

Elisa võistkond: Jaanus Treilmann, Andrus Kaarelson ja Martin Bahovski

MicroLinki võistkond: Andres Roosma, Reet Neemoja ja Toomas Mölder

Elisa lahendus soovitas lühiajaliselt siduda lepingud otseselt maailmaturul nafta- ja gaasikütuste hindadega. Pikas perspektiivis soovitasid nad tekitada Eesti erinevatesse punktidesse puiduhakke kogumispunktid, mis aitaks logistiliselt paremini hakkepuidu ladustamise ja transpordi küsimusi lahendada.

MicroLinki lahenduses soovitati suurendada laovarusid 4-6 kuuni ja siduda hankelepingud samuti naftahindadega. Lisaks pakkusid nad naljaviluks välja, et sini- ja valgekraed tuleks saata Võsa Peetri juhtimisel analoogselt varasema prügikoristusaktsiooniga kodumaiseid metsi võsast puhastama.

ˇürii koosseisus Andrus Tamm, Peeter Võrk ja Egert Valmra esitas täpsustavaid küsimusi ja leidis lõpuks - kuigi MicroLinki mängulised lahendused olid väga toredad, pakkus sobivama lahenduse välja Elisa tiim.

Kõik kes soovivad ülesandele kaasa mõtiskleda võivad vaadata saadet internetist selle lingi alt: http://www.juhtimisaju.ee/Link-13.html
ja tõmmata alla mõlema võistkonna esitlused siit:
- Elisa esitlus (ppt)
- MicroLinki esitlus (ppt)

Järgmine JuhtimisAju toimub nädala pärast, mil lahendatakse poolfinaalis Rahvusraamatukogu ülesannet. Võistlustules on Nõo Lihatööstus ja If Eesti Kindlustus, kes aitavad mõelda, kuidas Rahvusraamatukogu võiks paremini erasektoriga koostööd teha.

Vaata JuhtimisAju ETV-s reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.30 ja ETV2-s kell 17.00.


Page 1 / 4 (1 - 4 of 16 Total) Next Page Last Page